Seosed õpilaste kognitiivse võimekuse, mõiste arengu ja transformatiivse kogemuse vahel koostöises uurivas õuesõppes
Uurimisfookus: Uurida, mil määral tehnoloogiaga toetatud koostöine uuriv õuesõpe teises ja kolmandas kooliastmes toetab õppijate transformatiivset õpikogemust, uurida seost kognitiivse võimekuse, mõiste arengu ja grupitöö kogemust õppijate teadmiste loomisel.
Teoreetiline raamistik/kontseptsioonid: Kognitiivne võimekus, mõiste areng, transformatiivne kogemus, mobiilne õpe, tehnoloogiaga toetatud koostöine uuriv õuesõpe
Uuringudisain ja instrumendid: õpidisaini eksperiment, teadmiste eel- ja järeltest, pool-struktureeritud küsimustik (õpilaste grupitöö kogemus, väljakutsed), Stroop’i kognitiivse võimekuse test
Tehnoloogilised lahendused: Avastusrada.ee, Vernier sensorid, personaalsed nutitelefonid
Tulemus: Esialgsed tulemused: uuriv koostöine õuesõpe toetatud tehnoloogiaga ei mõjuta märkimisväärselt õppijate transformatiivset õpikogemust
Meeskond: Õnne Uus, Kadri Mettis, Terje Väljataga
Partnerid: Järveotsa Gümnaasium, Keila Gümnaasium
Kognitiivne võimekus ja teadmiste areng virtuaalreaalsusega toetatud keemiatunnis
Uurimisfookus: Uurida kognitiivse võimekuse ja teadmiste muutuse seost kahes erinevas õpidisainis (grupid, kes kasutavad virtuaalreaalsuse prille ülesannete lahendamiseks ning grupid, kes kasutasid videosid ja pilte) kolmandas kooliastmes.
Teoreetiline raamistik/kontseptsioonid: Mõiste areng, kognitiivne võimekus, grupi dünaamika, õppija õpikogemus
Uuringudisain ja instrumendid: Kontrollgrupiga eksperiment (õpitegevused virtuaalreaalsuse prillidega ja ilma), teadmiste eel- ja järeltest, pool-struktureeritud küsimustik pärast õpitegevust (õppija õpikogemus, grupitöö ja väljakutsed), tunni vaatlus
Tehnoloogilised lahendused: Virtuaalreaalsuse prillid
Tulemus: Uuring hetkel käimas
Meeskond: Linda Helene Sillat, Kairit Tammets, Katrin Soika, Terje Väljataga, Krista Kõiv
Partnerid: Futuclass OÜ https://futuclass.com/
Nähtusel põhinev õppimine läbi integreeritud loodusteadustes
Uurimisfookus: Uurida nähtusel põhinevat õpet gümnaasiumis läbi integreeritud loodusteaduste, kus matemaatiline kontseptsioon “integraal” omandatakse viies läbi eksperimente bioloogias, keemias, füüsikas ja geograafias; mõista õpetajakoolituse tudengite pedagoogilisi ja aine-alaseid teadmisi ning väärmõisteid.
Teoreetiline raamistik/kontseptsioonid: Integreeritud loodusteadused, õpetajahariduse tudengite pedagoogilised ainealased (väär)teadmised
Uuringudisain ja instrumendid: Õpidisaini eksperiment, pool-struktureeritud intervjuud fookusgrupiintervjuu, Desmose õpiteede andmed, intervjuu õpetajakoolituse tudengitega
Tehnoloogilised lahendused: Õpitegevuse videosalvestus, Desmos õpiteed, grupitöö salvestamise tarkvara GoTrack
Tulemus: Uuring hetkel käimas
Meeskond: Neeme Lumi, Katrin Soika, Erkki Soika, Reimo Rivis, Kati Aus, Kairit Tammets, Jüri Kurvits, Elle Rajandu, Terje Väljataga
Globisens Labdisc kodanikuteaduse projektides
Uurimisfookus: Esiteks uurida õpetajate kogemusi ja arvamusi Globisens Labdisc laborite kasutamise suhtes kodanikuteaduse projektide läbiviimiseks ja arendada õpetajate tagasiside põhjal koolitust edasi nii, et õpetajad võtaksid kodanikuteaduse lähenemise efektiivsemalt vastu. Teiseks uurida, kuidas õpetajad hakkavad pärast koolitust kodanikuteadust enda õppetöös kasutama. Kolmandaks uurida, kuidas koolides hakkab tööle uute Globisens seadmete hoidmise, jagamise ja kasutamise süsteem.
Teoreetiline raamistk/kontseptsioonid: Kodanikuteadus, uurimuslik õpe, uurimusliku õppe tsükkel, ootused kodaniku teaduse tulemustele, innovatsiooni levimise teooria, teadmiste omistamise mudel
Uuringudisain ja instrumendid: Õpetajad vastasid igal koolituspäeval küsimustikule, mis keskendus nende kogemuste ja arvamuste uurimisele (küsimustiku aluseks oli uurimusliku õppe tsükkel ja kodanikuteaduse oodatavate tulemuste skaala). Avatud küsimustega küsimustikku kasutati selleks, et uurida, kuidas koolides hakkab tööle uute Globisens seadmete hoidmise, jagamise ja kasutamise süsteem. Lisaks vaadeldi koolituspäevade vahel koolides tunde, kus õpetajad Globisen Labdisci kasutasid.
Tehnoloogilised lahendused: Globisens Labdisc teaduslaborid ja Globilab tarkvara.
Tulemused: Õpetajate arv, kes hakkasid enda tundides Globisens Labdisci kasutama, kasvas iga koolituspäevaga. Algul oli õpetajate jaoks keeruline uut tehnoloogiat kasutada, aga nende tehnilised oskused paranesid. Siiski õpetajad tundsid ennast vähem kindlana Globilab tarkvara kasutamisel. Õpetajad hakkasid Globisens Labdisci kasutama põhiliselt uurimuslike tegevuste läbiviimiseks ning ainult üksikud õpetajad proovisid mingil määral ka kodanikuteaduse lähenemist enda tundides. Õpetajad hindasid kõige kõrgemalt, et Globisens Labdiscide ja kodanikuteaduse lähenemise kasutamine aitavad arendada õpilaste uurimuslikke oskusi. Kõik koolid leidsid esialgse süsteemi, kuidas Globisens seadmeid koolis hoida ja jagada.
Meeskond: Külli Kori, Kai Pata
Link projektile: https://kodanikuteadus.wordpress.com/projektist/
Partnerid: Pelgulinna Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium
Link materjalidele: https://kodanikuteadus.wordpress.com/
Robotid noortekeskustesse
Uurimisfookus: Meetodid koos kasutusjuhendiga noorsootöötajatele noortes võtmepädevuste arendamiseks noortekeskuses
Teoreetiline raamistik/kontseptsioonid: Elukestva õppe 8 võtmepädevust; noorsootöö ja noorte kaasamine; disainmõtlemine ja disainiprotsess; meetodi disain; robootika ja robotite kasutamine hariduses.
Uuringudisain ja instrumendid: Disainmõtlemine ja disaini protsess meetodi või vahendi loomiseks.
Tehnoloogilised lahendused: AskObot - Ozobot robotitega lauamäng 8 - 10 aastastele noortele isikliku, sotsiaalse ja õpipädevuse arendamiseks. Beebotannika Bee-bot robototega lauamäng alates 9ndast eluaastast noortele matemaatika-, loodusteaduste-, tehnoloogia- ja inseneri pädevuste arendamiseks.
Tulemus: Kaks meetodit, robotitega mängu valitud võtmepädevuste arendamiseks noortekeskuses koos juhenditega rakendamiseks. Osales 12 tudengit 8 erialalt ühe semestri jooksul.
Meeskond: Lianne Teder, noorsootöö ja mitteformaalõppe õpetaja; Mai Pitsner, rakenduskõrghariduse noorsootöö õppekava III aasta üliõpilane, Robootika ringi juhendaja Laagri Huvialakoolis ja teistes koolides
Link projektile: https://elu.tlu.ee/et/projektid/robotid-noortekeskustesse
Partnerid: Laagri Huvialakool, Järvakandi noortekeskus
Link materjalidele: https://elu.tlu.ee/et/projektid/robotid-noortekeskustesse.
Loodusainete jätkusuutlik õpe uue õpikäsitluse võtmes
Loodusainete didaktika integreeritud labor loodi õppe-, õpetamise- ja teadustegevuse parandamiseks nii üldhariduse kui ka kõrghariduse kontekstis erinevate tegevuste kaudu.
Labori loomise tingis vajadus suurendada noorte kognitiivset osalust loodusteadustes ja seeläbi huvi, mis jätkuks kõrghariduse tasemel, sealhulgas ka õpetajaharidusega seotud valdkondades.
Lisaks eeltoodule on oluline ajakohastada ülikooli didaktika arengut: tõsta õpetajahariduse taset, töötades välja üliõpilaskeskse õpistsenaariumi, kus õpilane keskendub kognitiivsete protsesside paremale tundmisele ja arvestamisele, õppimisele, probleemipõhisele ja fenomenaalsele õppimisele koos kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega. Lisaks aktiivsete õpetajate pädevuste täiendamisele integreeritud õpistsenaariumide loomisel innovatsioonilabori tüüpi koolituse kaudu. Koostöös asutustega loodud didaktikalabor aitab erinevate tegevuste abil tugevdada loodusharidust Eestis.
Rahastaja: Tallinna Ülikooli Teadusfond
Periood: 2020–2023
Link projektile: ETIS
Eduspace interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine tehnoloogiaga toetatud õppimise ja õpetamise uurimismeetodite ja -instrumentide väljatöötamiseks
Projekt hoiab ülal TLÜ haridusuuenduse fookusvaldkonna tegevust, kus õppimine ja õpetamine igal haridustasemel peaks toetama muutunud õpikäsituse rakendamist ning kohanemist uuenenud ja kiirelt muutuva infokeskkonnaga. Loodav interdistsiplinaarne uurimisgrupp aitab kaasa tõenduspõhise tehnoloogiaga rikastatud haridusuuenduse haridusasutusse jõudmisele ja selle jätkusuutlikkuse rakendamisele. Tehnoloogiaga rikastatud õppe meetodite efektiivsel rakendamisel on oluline mõju tuleviku tööjõuturu vajaduste rahuldamisel.
Rahastaja: Tallinna Ülikooli uuringufond
Periood: 2020-2021
Link projektile: ETIS